K, 21.10.2020

TULEMUS ⟩ Kodumaine luurekas «O2» püstitas koroonaaja rekordi

Maskides kinopublik «O2» esilinastusel 6. oktoobril 2020 Apollo Kino Solarises

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Alates eelmisest reedest üle Eesti linastunud kodumaine mängufilm «O2» tõi avanädalavahetusel kinodesse 15 694 vaatajat, mis on kodumaiste filmide hulgas koroonaperioodi parim tulemus.

Tänavu sügishooajal on «O2» esilinastuse järgse nädalavahetuse vaatajanumbrit ületanud ainult Christopher Nolani suurteos «Tenet», teatab levitaja (53 194 vaatajat – toim.).

Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm rõõmustab, et eestimaine spioonipõnevik tõi nädalavahetusel Apollo kinod taas rahvast täis. «Suurepärane näitlejatöö, põnev ja ladus lugu, kõrged stiilipunktid – see moodustab kokku suurepärase filmielamuse. Kinod aplodeerivad sellistele kodumaistele kvaliteetfilmidele,» lausus Ärm.

Forum Cinemas Baltikumi juht Kristjan Kongo prognoosib, et «O2» vaatajanumber kasvab veel oluliselt järgnevate nädalate jooksul, sest kinokavad on koostatud nii, et inimestel oleks võimalik filmi vaatama minna hajutatult pikema perioodi jooksul neile sobival kellaajal. «Teatrisaalid on rahvast täis ja hea Eesti film toob rahva kindlasti ka kinodesse, sest kinos käia on sama turvaline. Desinfitseerime kino ruume pärast iga seanssi ja kaasaegsed kinosaalid võimaldavad hoida distantsi,» kinnitas Kongo.

«See on selline Eesti film, mida tuleb nautida suurel kinolinal: eestlaste jaoks olulisel teemal valminud kunstiliselt nauditav teos, mida võib võrrelda «Tõe ja õigusega». Kindlasti toob peagi algav koolivaheaeg «O2» vaatama pered, kelle jaoks see on hea võimalus tutvustada lastele olulisi sündmusi Eesti ajaloos ja teha seda põnevas mängufilmi võtmes.»

Tõsielusündmustest inspireeritud filmi tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.

Pealkiri «O2» on lühend Eesti sõjaväeluure üksuse, Sõjavägede Staabi II osakonna nimetusest. 

Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.

Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva «O2» režissöör on Margus Paju («Supilinna salaselts»), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. «O2» võtteperiood vältas kaheksa kuud ja filmi valmimisel lõi kaasa üle tuhande inimese. Filmi tootsid stuudiod Nafta Films (produtsent Esko Rips ja kaasprodutsent Diana Mikita) ja Taska Film (produtsent Kristian Taska), kaastootjateks on Solar Films Soomest, Film Angels Lätist ja InScript Leedust.