N, 22.10.2020

PAHANE VAATAJA ⟩ Miks «O2» ohvitseride mundrid 100% ajastutruud pole?

Näitlejad Rein Oja ja Elmo Nüganen spioonipõnevikus «O2»

FOTO: Karl Anders Vaikla

Kriitikutelt kiita saanud ning meie oma Bondi-filmiks kuulutatud spioonipõnevik «O2» on hetkel kinodes kuumim uus Eesti ekraaniteos, tuues suure ekraani ette hulgaliselt ajaloohuvilisi. Nagu tõsielusündmustel põhinevate filmide puhul ikka, leidub nende seas kullipilguga asjatundjaid ning harrastuseksperte, kelle pilgu eest ei pääse pisidetaile, mida valdav osa publikust ilmaski ei märka.

Nii läks täna Facebookis liikvele palju vastukaja saanud postitus, milles kritiseeritakse filmi sõjaväeliste tegelaskujude vormiriietust ning neil leiduvat sümboolikat, milles treenitud pilk märkab filmi tegevusajastu reaalsusega võrreldes teatavaid ebakõlasid. 

Vaata postitust:

Mis juhtub, kui rekvisiitor on võhik, kõikidel ülejäänutel on ükskõik ning need, kes peaks oskama aidata, ei tea samuti...

Posted by Toomas Boltowsky on Pühapäev, 11. Oktoober 2020

Kriitikanooli lendab postituses laias kaares ning lisaks värskele luurepõnevikule saavad oma koosa teisedki armastatud ajaloolised Eesti filmid-sarjad: «Detsembrikuumus», «Nimed marmortahvlil», «Tuulepealne maa. Kõikides nägevat Eesti sõdur välja nagu «kaltskaabakas», kes kannab «rusikareeglina alati fantaasiavormi, mis on kauges suguluses tegelikus elus eksisteerinud vormiriietusega». «Miks küll ei viitsita endale selgeks teha, millist vormi kandis Eesti kaitsevägi 1940. aastal tegelikult?» kurjustab postituse autor.

Linaloo produtsent Esko Rips sõnas eksitustele tähelepanu juhtinud postituse kommentaariks Kinoportaalile, et «O2» kunstiline juht Jaagup Roomet ja kostüümikunstnik Kristina Lõuk konsulteerisid filmi ajastu loomisel nii ajaloolaste kui ka luurevaldkonna ekspertidega ja olid, vastupidiselt etteheitele, igati oma ülesannete kõrgusel. 

«Kuigi kunstiline meeskond oli ajalooliste rõivaste ja mundrite detailidega väga hästi kursis, tuli meil püsida filmi tootmiseelarve raamides. Kõikide ajalooliste aumärkide, mundrielementide ja muude aksessuaaride originaale ei olnud kas võimalik leida või laenutada. Kõikidest filmis kasutatud militaarsetest rõivastest ja aksessuaaridest koopiaid teha tähendaks aga, et film läheks oluliselt kallimaks. Filmi tootjatena tuleb meil leida parim võimalik lahendus, ilma suuri järeleandmisi tegemata. Nii näiteks filmisime Kalamaja põleva puumaja stseeni hoopis Tartus, kuid see oli teadlik otsus, mitte juhuslik viga. Sama kehtib ka kostüümide juures välja toodud eksimuste osas,» põhjendas produtsent.

«Filmi «O2» tegevus toimub tõsieluliste sündmuste taustal, ent tegemist on siiski põneva mängufilmi, mitte dokumentaaliga. Meie eesmärgiks polnud taastada maailma, mis oleks detailides 100% täpne, vaid pakkuda vaatajale üht tõlgendust 1939. aasta sündmustest huvitava ning kunstiliselt nauditava vaatemänguna,» märkis Rips.

«Filmi ilukirjandusliku stsenaariumi valmimist on oma teadmistega rikastanud ajaloolased Tiit Aleksejev, Mart Laar ja peamiselt luuretegevuse ajaloo uurimisele keskendunud Ivo Juurvee. Eesti sõjaväeluure teise osakonna tööd näidatakse filmis ajastutruult. Mitmed filmi peategelaste prototüübid olid ka päriselt olemas, kuid tegemist on siiski mängufilmiga, mille tegelased ja sündmused on suures osas välja mõeldud,» rääkis Rips.

Tõsielusündmustest inspireeritud filmi tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.

Pealkiri «O2» on lühend Eesti sõjaväeluure üksuse, Sõjavägede Staabi II osakonna nimetusest. 

Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.

Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva «O2» režissöör on Margus Paju («Supilinna salaselts»), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. «O2» võtteperiood vältas kaheksa kuud ja filmi valmimisel lõi kaasa üle tuhande inimese. Filmi tootsid stuudiod Nafta Films (produtsent Esko Rips ja kaasprodutsent Diana Mikita) ja Taska Film (produtsent Kristian Taska), kaastootjateks on Solar Films Soomest, Film Angels Lätist ja InScript Leedust.