K, 30.09.2020

VIDEO ⟩ Dokkfilmi «Prazdnik» iludusvõistluse tantsunumber paneb kukalt kratsima

«Prazdnik» (2020)

FOTO: Pressimaterjal

Sel neljapäeval esilinastuva Vladimir Loginovi dokumentaalfilmi «Prazdnik» iludusvõistluse videolõik üllatab põneva kaadriga Maardu laada nn missivõistluselt.

Lõigus jälgib filmi operaator Max Golomidov Maardu laadapäevade raames toimuvat iludusvõistlust, kus üks osalejatest on endale pähe pannud põlevate küünaldega kandelaabri, tantsides ise araabipärast kõhutantsu. Kaamera jälgib dokis laadaks ja missivõistluseks absurdi piiri peal toimuvaid tõsiseid ettevalmistusi ja selle toimumist. Lihakäntsakate ja müügiputkade vahel toimuv missivõistlus näitab drastiliselt kultuuride ja normide erinevusi.

15 tuhande külastajaga Maardu laar on slaavi laadakultuuri šokeeriv reaalsus keset Eestit: iga aasta septembris toimub vaid kümne kilomeetri kaugusel pealinnast Maardus laat, mille peamiseks tõmbenumbriks on Miss Maardu valimine. Kuulsa Ukrainas sündinud vene kirjaniku Nikolai Gogoli jutustuse järgi nime saanud Sorotšinski laat on suurim väljaspool Ukrainat ning suurim slaavi diasporaa üritus Eestis. Vaatamata sellele ei tea valdav enamus eestlasi sellest midagi, kuna laat on kõik 18 toimumisaastat väljaspool eesti meediapilti.

Lapsmissid ja täiskasvanud naised esinevad oma annetega juubeldavale ja kohati ebaadekvaatsele seltskonnale. Nii mõnigi missiks pürgija ei pane pahaks näidata oma ideelennukust: üks kandidaatidest on endale pähe pannud põlevate küünaldega kandelaabri, üritades samas araabiapärast kõhutantsu teha.  

Režissöör Vladimir Loginovi jutustuse sisse on jäänud kogu laadaürituse ilu ja valu, mis on tihedalt ühte põimunud Maardu, justkui teises dimensioonis elava linna ja elanikega.

Film osales eelmise aasta PÖFF-il ning pälvis Kultuurkapitali aastapreemia dokumentaalfilmi vallas hea sotsiaalse tunnetuse eest.

«Aastaid Sorotšinski – Gogoli järgi – nime kandnud üritusest purskab jämeda joana elu vürtsikaid mahlu. Siin on kõike, isegi oma iludusvõistlus. Tegu oleks justkui paralleeluniversumiga, mille kohta me teame, et seal on elu, aga mida see täpsemalt kujutab, võime ainult oletada. «Sipelgapesa» autor Vladimir Loginov vaatleb sellel suurel rahvapeol sündivat justkui distantsilt, aga kaasaelamisega. See on üks väga eriline oskus. Irooniagi, kui ta seda kasutab, pole sapine, vaid ikka ja jälle heatahtlik. Tulemuseks on kaleidoskoopiline jäädvustus, mille väärtus saab ajas ainult kasvada,» kirjutas filmi kohta festivali kataloogi Tiit Tuumalu.

Laat ise toimub sel aastal 19. korda 12.–13. septembrini.

Maardu linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, kellest valdav enamus on vene rahvusest. Linna algkoolis ja gümnaasiumis toimub õppetöö vene keeles.