UUED FILMID ⟩ Jaanuari lõpp tuleb kinodes üsna sünge, õudne ja masendav

Mackenzie Davis ja Brooklynn Prince õudusfilmis «Kurjuse lapsehoidja»

FOTO: Patrick Redmond/AP/Scanpix

Jaanuarikuu viimane kinonädal saab Apollo Kinodes olema üpris sünge ja Euroopa-maiguline, ent kinodesse on oodata ka üht kauaoodatud Disney filmi.

Mackenzie Davisest saab kummitusõudukas «Kurjuse lapsehoidja» saatanlike orbude mängukann

Jaanuari lõpus jõuab kinodesse õudusfilm «Kurjuse lapsehoidja» (The Turning), milles astuvad üles tõusvad tähed Finn Wolfhard («Stranger Things», «See»), Brooklynn Prince («The Florida Project») ning» uue Terminaatorina ekraanil seigelnud Mackenzie Davis. 

Linaloos satub noor õpetajanna tööle pehmelt öeldes hirmutavasse majja, kus elavad jõukast suguvõsast pärit lapsed, kelle vanemad on saladuslikul kombel surma saanud. Peatselt paistab sama saatus koitvat ka õpetajannale, kui majas hakkavad toimuma kummalised sündmused ning lapsed ei näi enam sugugi olevat need süütud orvukesed, kellena nad algselt paistsid.

Muuhulgas rohkete muusikavideote autorina tuntud itaalia režissööri Floria Sigismondi («Daredevil», «The Runaways») lavastatud õudusfilm põhineb Henry Jamesi novellil «Kruvi keere» (The Turn of the Screw).

Apollo Kinodes alates 31. jaanuarist 2020.

Õudukas «Grete ja Hans» kruvib vendade Grimmide isegi jubeda muinasloo õõvavindi põhja

Klassikalise vendade Grimmide muinasjutu sünges uusversioonis «Grete ja Hans» (Gretel and Hansel) tõstab kurjus pead eriti jubedal kombel.

Ammu aega tagasi olid noor tütarlaps Grete ja tema vend Hans sunnitud neetud maal oma perekodust lahkuma, et leida toitu ja tööd. Vaatamata ülla küti abile, eksisid nad süngesse ja sügavasse laande. Grete ja Hans usuvad, et leidsid pelgupaiga, kui satuvad võlutarekesse, milles elab näiliselt lahke vana naine. Kuid midagi on viltu, sest naine korraldab näljaajal suuri sööminguid ja tema kodus kostavad kummalised kadunud laste sosinad ning esinevad üleloomulikud ilmingud. Kas Grete suudab oma venda kaitsta või alistub ta endas tärkavatele kiusatustele? 

Peaosas hittõudukate «See» ja «See: Teine peatükk» noor täht Sophia Lillis.

Apollo Kinodes alates 31. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Traagilises draamas «Erilised» saab Vincent Casselist autistide superkangelane

Prantsuse draama «Erilised» (Hors normes) heidab pilgu inimeste sekka, kelle muredest vaadatakse sageli mööda.

Bruno (Vincent Cassel) ja Malik (Reda Kateb) on elanud juba kakskümmend aastat teistsuguses maailmas – autistlike noorte maailmas. Nad hoolitsevad nende eest, kellest süsteem väljagi ei tee. Seesama süsteem koputab aga ühel päeval Bruno uksele, sest väljaspool bürokraatia masinavärki tegutsenud heategijad on korraga pinnuks silmas ametnikele, kes ei hooli inimestest, vaid sellest, et paberid ikka korralikult vormistatud oleksid. 

2019. aasta Cannes'i festivali lõpufilmina esilinastunud «Erilised» on sooja huumoriga vürtsitatud südamlik draama, mille lavastajateks ja stsenaristideks on menufilmiga «1 + 1» (Intouchables) ülemaailmse tuntuse saavutanud Olivier Nakache ja Éric Toledano.

Osades Vincent Cassel («Minu kuningas», «Must luik»), Reda Kateb («Prohvet»), Helene Vincent («Kolm värvi: Sinine»), Alban Ivanov («C'est la vie!»), Benjamin Lesieur, Marco Locatelli ja Catherine Mouchet («Mythomaniac»).

Apollo Kinodes alates 31. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Venelased Nolani jälgedes: Ulmepõnevikus «Kooma» proovib noor mees õnnetuse järel sürreaalse unemaailmaga harjuda

Veerand miljardit rubla maksnud vene ulmepõnevik «Kooma» (Кома) viib meid otsejoones inimese alateadvusse, kust leiame selle, mis jääb tihtilugu märkamatuks.

Viktori (Rinal Muhametov) elus on kõik olemas – edukas karjäär arhitektina, sõbrad, tulevikuplaanid, unistused. Kummalistel asjaoludel toimuv ränk autoavarii tõmbab sellele kõigele aga kriipsu peale. Noormehe vigastused on nii tõsised, et ta langeb koomasse.

Viktor ärkab eriskummalises maailmas, mis meenutab veidi reaalsust, kuid kus ei kehti loodusseadused. See on nagu pea peale pööratud maailm ja raske on mõista, kus on taevas, kus maa. Siin puudub gravitatsioon, suurte hoonete varemed hõljuvad õhus, puud sirguvad pilvedest ja läbi majaseinte laksuvad merelained. Selgub, et kõik koomasse langenud satuvad sellesse paralleelmaailma ning loodud on see nende inimeste endi mälestustest.

Viktori jaoks on see maailm alguses võõras ja hirmutav, sest võidelda tuleb võigaste olevustega. Kuid ta armub ja püüab omandada selle eriskummalise maailma reegleid. Selgub, et kõik siinsed asukad on siin seetõttu, et ei sobitunud tavapärasesse maailma. Kas Viktor suudab kunagi koomast väljuda või saada lõplikult teada, mis kooma on?

Apollo Kinodes 31. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Disney uues hittfilmis «Maskeeritud spioonid» peab šikk salaagent tuvina luurele lendama

Koguperefilmis «Maskeeritud spioonid» (Spies in Disguise), mille peaosalistele annavad originaalis hääled Will Smith ja Tom Holland, saab superspioon võime tuviks muutuda.

Superspioon Lance Sterling (Märt Avandi) ja noor teadlane Walter Beckett (Märten Männiste) on täielikud vastandid. Lance on lihvitud, elegantne ja ohtlik, aga Walter... ei ole. Aga selle, mis Walteril jääb puudu suhtlusoskuses ja kõiges muus, teeb ta tasa nutikate leiutistega, mida Lance oma missioonidel kasutab. Pärast seda, kui sündmused võtavad vägagi ootamatu pöörde, peavad Lance ja Walter lootma teineteise peale täiesti uuel moel. Kui see kummaline paar ei suuda õppida koostööd tegema, siis on ohus kogu maailm.

Hoogsa animaseikluse «Maskeeritud spioonid» aluseks on Lucas Martelli lühianimatsioon «Pigeon: Impossible». Lavastajateks animatsiooniveteranid Nick Bruno ja Troy Quane («Rio», «Horton», «Jääaeg»). Film valmis «Jääaja» saaga sünnikodus Blue Sky Studios.

Apollo Kinodes alates 31. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.
 

Mida kujutab endast «Tõele ja õigusele» ära teinud Oscari-nominent «Hüljatud»?

Jaanuari lõpp toob Eesti kinoekraanidele prantslaste tänavuse parima rahvusvahelise filmi Oscari-nominendi «Hüljatud» (Les misérables). Kuigi linalool pole Victor Hugo romaaniga midagi pistmist, jutustab seegi vaesusest, viletsusest ja võimu kuritarvitamisest Pariisi eeslinnas Montfermeil's, ent seda tänapäeva massiimmigratsiooni karmis valguses.

Cannes'i filmifestivalil esilinastunud ja sealse žürii eripreemia võitnud (film kandideeris ka Kuldsele Palmioksale) draama on lugu Pariisi äärelinnades vohavast kuritegevusest, mille keskmes on eriüksus, mis satub ootamatult plahvatusohtlike sündmuste keskele. Tegu on Mali päritolu 39-aastase prantsuse režissööri Ladj Ly esimese täispika mängufilmiga. Seni suuresti dokumentalistina tegutsenud lavastaja ning stsenarist tunneb maailma, mida filmis näeb nagu oma viit sõrme, kuna on isegi üles kasvanud kui Aafrika juurtega immigrant sellest samast getost, kes koguni kaks aastat inimröövi eest vangis on istunud. Lisaks on mehel karistusi korrakaitsjatele vastuhakkamise eest. Põhjuseks ikka ja jälle politseinike omakohus ja brutaalsus immigrantide suhtes, mis on ka filmi peamine teema.

See asjaolu on olnud oluline ka filmi ühiskondlikku vastukaja silmas pidades, kuna Ly getominevik jõudis koos filmi väljatulekuga hoobilt kõmulehtede huviorbiiti. Iseäranis suure mõnuga hekseldasid mehe kriminaalse mineviku eelmisel aastal läbi Prantsusmaa paremäärmuslikud meediakanalid Valeurs actuelles ja Causeur. Rassistlik kajastus tekitas omakorda vastukaja, mis kokkuvõttes hoiab meest praeguseni kuldse Oscari-lipu all ja Prantsusmaa pingeliste rassiküsimuste eesliinil.

Kriitikud hindavad filmi puhul selle energiat ja usutavaid tegelaskujusid ning tunnustavad filmi aktuaalsust ja suutlikkust veenvalt jutustada terve põlvkonna lugu, kelle saatusest kogu maailm soovib mööda vaadata.

Koos Oscarite suursoosikuga «Parasiit» ka Satellite Awardi parima rahvusvahelise filmi kategoorias võistelnud film võis küll Tanel Toomi Tammsaare-ekraniseeringule ära teha kuldmehikestel, kuid auhind tuli siiski Eestisse. 

Peame seda Oscari-hooajal meeles – kuldmehikeste gala leiab aset juba 10. veebruari varahommikul ning Eestis vahendab ülekannet Filmzone ja otsekajastuses elab sündmusele kaasa ka Apollo Kinoportaal.

Apollo Kinodes 31. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Uus Eesti dokk «Madis» näitab, mis elu elab jalgrattaspordi hääletoru

«Madis» on Andres Luidre dokumentaalfilm, mis räägib Madis Kivilo elust rattaspordi kommentaatori rollis.

Madis on rattaspordi kommentaator olnud juba 30 aastat. Tema hääl on kõigile pähe kulunud ja vaevalt leidub mõni jalgrattur, kes teda ei teaks. Dokumentaalfilm räägib Kivilo tõusudest ja mõõnadest sellel teel.

Apollo Kinodes alates 30. jaanuarist 2020.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.